REEDEL.

[Lisette Rowan]

ot: kõik võivad tulla sis, isegi need kes mu tegelast ei tea.

Lisette, kellel parasjagu kaks kilekotti käe otsas ning suur, suur raadiomakk õlal olid, jalutas rõõmsalt raadiost tulevat lugu kaasa ümisedes kiigeplatsi poole. Oli üsna hämmastavalt normaalne reede õhtu, mida kohe mitte mingil juhul raisku ei tohtinud lasta ning kes muu selle eest siis veel hoolitsema oleks pidanud, kui mitte Lisette. Tüdruk jõudis lõpuks kiige lähedal oleva lõkkeplatsi juurde ning asetas raadio istumiseks mõeldud puupaku kõrvale maha. Mõndade eemal olevate inimeste ilmed puurisid teda uudishimulikult, kuid see teda nüüd küll ei seganud. Tulgu lähemale siis, ongi lõbusam. Lissu näole tekkis kerge muie.

Mõne hetke pärast hakkas ta üles seadma lõket ning võttis kilekotist välja šašlõki potsiku, vardad ja poole liitrise limonaadi, mille ta enda jaoks ostnud oli. Need olid muidugi vaid väikene osa asjadest, mis tal kilekottides kaasas oli. Kümne minuti pärast säras lõke juba jõudsalt ning Liss hoidis selle kohal kahte varrast lihaga. Seltskonna pärast ta ei muretsenud - oli ikkagi reede ja keegi sattus siia ikka ning Lisettele sobis üldiselt absoluutselt igasugune rahvas. Kes siis ühest korralikust lõkkeõhtust ära ütleks?

[Lily Rosenfeld]

Lily kõndis lõbusalt naerdes kahe sõbra seltsis paltsile. Tütarlapse lokkis juuksed olid kuidagi kahte punupatsi punutud ning seljas olid neidisel pikad mugavad teksad ja punane kapuutsiga pusa. Nähes eemal lõkke ääres Lissu't, venis tütarlapse naeratus veelgi laiemaks ning ta sörkis rõõmsalt sõbranna juurde. "Heipa! Õdus istumine," tervitas Andra sõbrannat kallistusega ning potsatas ühele pakule istuma, õõtsutades ennast kergelt muusika rütmis, mis raadiost kostus.

[Lisette Rowan]

Lisette, kes oli parasjagu ametis mitte just väga vaikse häälega raadiost tuleva loo kaasa laulmisega, vaatas nüüd lõbusalt klassiõe poole, keda just märganud oli. "Vaat' kes kah lõpuks välja ilmus," vastas Liss lõbusa naeratusega nagu oleks nende eelmisest kohtumisest - mis oli toimunud muideks selle sama päeva hommikul, tundides - ilmatumalt suur aeg mööda läinud. "Kui midagi vaja on, siis võta, eks?" viipas ta igaksjuhuks kahe kilekoti poole mis absoluutselt kõike täis olid - ei võinud ju kunagi teada, millal keegi häbelikuks muutub ja küsida ei julge. Mitte, et see Lilsi puhul võimalik oleks olnud, eksole. Tüdruk naeratas lõbusalt. "Kes need on?" lisas ta mõne aja pärast, kui muigega kahe eemalseisva tüübi poole vaatas, kes enne koos Lilyga olid olnud.

[Lily Rosenfeld]

Lily oligi just kummardanud kilekottide poole ning sealt paki vahukomme välja võttis ja kohe kolm tükki ühe varda otsa torkas ja jõudukoguva lõkke juurde püsti torkas. Kuuldes sõbranna küsimust, muigas tütarlaps lõbusalt ning noogutas kergelt eemal seisvatele kuttidele, et need lähemale astuksid. "Rass ja Tom. Nad käivad mõlemad Audentese Erakoolis, tead. Tutvusin nendega, kui seal viibisin," vastas neitisk säravalt, kui mõlemad poisid Lissut tervitasid.

[Lisette Rowan]

"Urrr, Lily!" vastas Lisette sõbrantsile sellise 'üüüü' häälega, kui vastust kuulis ning pilgutas siis tema poole silma, laskmata end absoluutselt häirida faktist, et poisid seda kõike nägid ja kuulsid. "et kohe kaks ühe hoobiga, jah.." õrritas ta klassiõde veidike, teades, et ta ei solvu nagunii. Selline nöökimine oli neil vähemalt igapäevane. Kui noorukid aga lähemale astusid ei suutnud tüdruk näppe oma fotokast eemale hoida. Menuka õhtu algusest tuleb ju siiski pilti teha, võimis? Aega viitmata ühe klõpsu ära teinud, naeratas ta nüüd mõlemale. "Liss," tutvustas ta end lühidalt, teades, et selliste õhtute lõpuks ei viitsiks nagunii keegi enam täis nimesid ära öelda ja Lissini jõuaksid nad nii või naa suht kiiresti. Limonaadist ühe väikese sõõmu võtnud, asetas ta selle enda kõrvale maha tagasi. Oma tänast 'motolauset' ei hakanud ta üle kordama, oletades, et poisid saavad ise kah aru, et kõike võib võtta.

"Aga.. mis sind siis Audentesesse viis?" pöördus Liss nüüd palju tähtsama küsimusega Lily poole. Niipalju kui Liss ise mäletas, oli Lils siiamaani veel ainutl nende koolis kirjas.[/color]

[Lily Rosenfeld]

Lily naeris vaikselt. "Elvis ja Marten ei saanud tulla," lausus ta lustlikult silma pilgutades ning jälgides lõbusalt, kuidas sõbranna Rasmust ja Tommi pildistas. Poistel ei paistnud selle vastu absoluutselt midagi olevat ning peagi olid nemadki endale midagi muretsenud ja istuma seadnud. Kuuldes Lissu küsimust, kallutas tütarlaps pea kergelt viltu. "Noh, mu onu on seal personalis ning ta tutvustas mulle kooli ja selle õppekava ning kõige. Suht pikemat aega olen seal käinud juba vahepeal. Paps arvas, et see oleks mulle õige kool, kuigi minu meelst on see liiga kakskümmend neli seitse, sport. Ja õppekava on ka meie omast kohutavalt maha jäänud. Kuigi katsed tegin ma sellegi poolest," rääkis Andra naeratades ning pakist üht täiesti toorest vahukommi võttes ja seda endale suhu pistes. "Sisse sain. Kümnendasse klassi. Kui oleksin tahtnud, alustaksin ma juba esmaspäeval, aga ma ei saa teid, tibukesi, siin maha jätta," lisas neitsik sõbrannale silma pilgutades.

[Lisette Rowan]

Lisette ei suutnud naeruturtsatust ära hoida, kui Lily vastust kuulis. "Okei, duubeldame võidusumma, meestenaine," vastas tüdruk lõbusa naeratuse saatel, mis siis, et meestenaine pooltki nii hästi kui naistemees ei kõlanud. Praegusel hetkel sobis ju kõik. Kaamera tagasi endisele kohale enda kaelas asetanud, tõstis ta ühe varda šašlõkiga tule kohalt ära. Lihatükid vardal polnud veel kaugeltki valmis, kuid Lissule piisas hetkel ka ainult ühest ampsust ning selle pidi ta ka kohe saama. Tüdruku näole ilmus lõbus naeratus.

"Mmmmm, kuum!" hüüatas ta aga järgmisel hetkel summutatult, kui ampsu ära oli võtnud ning nüüd kergelt pahaks paneva grimassi näole manas. No tõesti, kes oleks võinud uskuda, et tulelt võetud lihatükk k u u m võiks olla. Ennekuulmatu, eksole. Lõpuks aga varda tagasi endisele kohale torganud ja lihatüki suure pingutusega alla neelanud, haaras ta limonaadipudeli ning kummutas sellest vöhemalt pool alla. "Phuuh.. siin on täitsa tuleohtlik, ma ütlen." lausus ta lõpuks, kui suu maha jahutanud oli ning nüüd naeratades teiste poole pöördus.

Lily juttu aga Audentesesse sisse saamisest kuuldes, läksid tüdurku silmad suureks. "MisASJA?" suutis ta enne hüüatada, kui talle kohale jõudis, et Rass ja Tom on sealt ning et ta on kohutavalt ebaviisakas. Samuti ei olnud ta kuulanud sõbrannat lõpuni. Viimast lauset kuuldes, hingas Lisette aga rahunenult välja. "Ma oleks ataki saanud praegu," vastas ta klassiõele sellise veidi etteheitva, kuid lõbusa tooniga. "Järgmine kord hoiata ette ikka, eks? Muidu ükspäev saame lihtsalt teada, et sa oled läinud ja tagasi enam ei tule." lisas Liss, mõeldes seda seekord juba täiesti tõsiselt. Lily oli nende klassist ning nende klass oli lihtsalt.. ainulaadne. Iga inimene kes seal oli, kuulus sinna täielikult ning nende kõigi ära mineku üle oleks ko-hu-ta-valt kurvastatud. Jahh, klassiga oli neil vedanud.[/color]