Post by Lily Rosenfeld on Oct 11, 2009 19:35:37 GMT 3
Umbes poolteist sajandit tagasi oli Turba asula asemel raba ja üksikute talumeeste heinamaad. Maa oli üsna vesine ja soine. Esimesteks asukateks olid raudteetöölised, kuna käimas oli Haapsalu- Tallinn raudtee ehitus 1904.aastal. Kui raudtee ehitus möödus praegusest Turba alevist, ehitati töölistele elamiseks väike maja. See on praegune raudteejaama kõrval olev hoone. Tollal kutsuti seda "valgeks kasarmuks". Sinna asusid elama tulevase Turba asula esimesed elanikud. (J. Pärnsalu, raudteemeister Palm, ja J. Saarestik). Peatselt tekkis ka vajadus korraliku kruusatee järele, mis sai ühendavaks teeks Haapsalu- Tallinn raudtee ja samanimelise maantee vahel. Tee ehitati kahe talu piiri vahele. Töö oli raske- ehitati ju käsitsi ja abina kasutati ainult hobuseid. Praegu nimetatakse seda teed Jaama teeks.
Varsti tekkis Haapsalu- Tallinna raudtee 46. kilomeetrile rongide peatuskoht- teivasjaam. Algselt kandis peatus Sooniste nime. Sõidupileteid müüdi kõrval olevast majast, mis oli ehitatud raudtee töölistele. Jaamahoone ehitati 1926.aastal ja kandis nime Sooniste. Ümberkaudne raba oli suur- Nissist ja Lehetust Ellamaale, kuni Soonisteni välja. Rabast lõigati käsitsi ja mootorpressidega kütteturvast. Turba tootmine kasvas ja. turbatööstuse arenedes hakkas asula elanike arv suurenema. Töölisi lisandus juurde ning neile oli vaja elamiseks ehitada barakke. Petserimaalt asustati siia kanti elama nelikümmend vene perekonda. 1922. aastal avas E. Kaiu esimese poe, kus hiljem asusid ka kingsepp ja juuksur. Tänu suurenenud turba tootmisele tekkis vajadus ehitada elektrijõujaam. Ellamaa Elektrijaama kivimüüride ladumisel olid abiks kuulsad Petseri meistrid.. Jõujaam alustas oma tegevust 1923.aasta suvel ja ta nimetati Ellamaa Elektrijaamaks. Sel ajal ei olnud veel asula nimi Turba, vaid Ellamaa– Sooniste. Ellamaa turbatööstuse ja elektrijaama roll tollase Eesti majanduselus oli suur. Elektrijaam varustas osaliselt elektrivooluga Lääne – ja Kesk – Eesti tarbijaskonda ja oli tuntud üle Eesti. Kui algselt oli esimeseks ettevõtmiseks ainult kütteturba tootmine, siis sellele järgnes nüüd turbast elektrienergia saamine. 1923 aastal avatakse ka postiagentuur- see sündmus kajastus lehes „Vaba Maa” (16. 05. 1923).1932 aastal anti raudteejaamale nimeks Turba. Samal aastal sai ka postiagentuur nimeks Turba. Asula nimetati Turbaks alles 1938. aastal. Vabaaja veetmisvõimalused paranesid rahvamaja valmimisega aastal 1936. Rahvamaja ruumides alustas tööd esimene lasteaed. Rahvamajas olid lauluring, orkester, näitering ja ka naiste käsitööring. Käsitööringi kogunesid naised kaasas oma õmblusmasinad. Populaarsed olid spordiringi treeningud. Kultuurielu oli tollal küllaltki elav. Aktiivselt võeti osa erinevatest üritustest. Tihti võis ajalehtedes leida sõnumeid mitmesuguste kursuste kohta nagu näiteks aiandus – ja näitekunsti kursused. Samuti ka sõnumeid erinevate spordiürituste ja paljude teiste ühisettevõtmiste kohta. Korraldati isegi Miss Ellamaa valimised (:
Asula paistis silma ka oma heakorrastuse ja suurepärase haljastuse poolest. See leidis äramärkimist ajalehes Postimees (18.09.1928): "On turgutatud ilus park Ellamaa turbatööstuse juure, kus on 15 tõugu ilupuid".
Ära peab veel märkima, et asulal oli ka oma tuletõrjemeeskond- ja naiskond. 1936.a. 21.septembril külastas asulat seoses turbatööstuse ja elektrijaamaga riigivanem Konstantin Päts koos kaaskonnaga. Sinna kuulusid: kindral J. Laidoner, teedeminister O. Sternbeck, sotsiaalminister O. Kask, kohtuminister J. Müller, põllutööminister N. Talts, majandusminister K. Selter ja propagandajuht H .Odermaa. Kõrged külalised tutvusid tööga elektrijaamas ja turbatööstuses. Samuti külastati ka lasteaeda, mis tollal asus kohalikus rahvamajas .Oma tervituskõnes rõhutas riigivanem vajadust laiendada turba tootmist ja kogu maa elektrifitseerimist. Kiites saavutatut, ütles ta: "Siia on tekkinud meie väike Ameerika ." Peale ametliku vastuvõttu oli pidulik eine.
Kuigi asula oli eksisteerinud juba mitmeid aastaid, puudus veel oma kool. Lapsed said kooliharidust lähedalasuvates Nissi ja Ellamaa koolides. Esimene kool avati Turba asulas 1940.a. sügisel. Algselt oli kool kuue klassiline. Kuna puudusid oma ruumid, alustati õppetegevust praeguses Turba kultuurimajas. Avatud oli vaid kaks klassikomplekti (1. – 4.klassini ja 5. – 7. klassini). Tollal oli koolis õpilasi kuuekümne ringis. Õppetöö toimus rahvamaja saalis.1943.a. viidi kool üle turbatööliste suvebarakki. Päris oma koolihoone said Turba lapsed 1956.a. Kool avati pidulikult 1. septembril. Ära peab märkima ka seda, et kooli ehitajaks ja finantseerijaks oli Ellamaa Elektrijaam, tänu millele sai ka Turba alevis alguse lasteaiakultuur. Kuna koolis käis õpilasi ka kaugemalt, valmis internaadi hoone 1962.a. Praegu on see kasutusel algklasside majana. Aastal 2005 sügisel tähistaski Turba kool oma 65- ndat juubelit. Turba Gümnaasiumis õpib täna 249 last.
Linda Raudvee meenutab, et sõjaaastad ja sõjajärgne aeg asulas oli raske, nii nagu mujal Eestiski.1940.a. tuli sisse Punaarmee väeosa. Sõjavägi seadis end sisse praeguse Pargi tänava piirkonnas. 1941.a. laskis taganev Punaarmee väeosa elektrijaama osaliselt õhku. Kuna elektrijaama osatähtsus oli suur, hakati seda ka kohe taastama. 1944.a., Saksa vägede lahkumisel, jaamale mingeid purustusi ei tekitatud. Sõja lõppedes toodi Turbasse saksa sõjavangid. Nendele ehitati raba äärde elamiseks barakid, mis olid ümbritsetud traataiaga ja neid valvasid püssimehed. Sõjavange kasutati raba töödel ja ka ehitusel. Süüa oli vähe ja lastele ei jätkunud piima. Raha ei maksnud midagi, kui õnnestuski mõne loomapidaja käest piima saada, siis taheti vastutasuks ainult riideesemeid, mida aga nappis endalgi. Inimesed elasid ja olid hirmul, paljud kohalikud küüditati (intervjuu 1.04.06).
Elu läks asulas tasapisi edasi, lapsed käisid lasteaias ja koolis, vanemad tööl. Hakati üle saama rasketest sõja aastatest.
1956.a. alustas asulas tegevust söökla, mis tegutses pikka aega. Kahjuks on tänaseks söökla oma uksed sulgenud. Samuti on oma töö lõpetanud 1958.a. valminud leivatehas, mille päevane toodang oli tollal 3 tonni pagaritooteid. 1963- 1968a.a. ehitati Eesti Energoremondi Turba tootmisbaas. Sinna läksid tööle paljud endised elektrijaama töölised, sest jaam suleti aastal 1966.
Turbast oli kujunemas väike tööstusasula. Asula kasvas ja arenes jõudsalt, ehitati juurde uusi maju. Ajavahemikus 1968- 1980 a. kerkisid Pargi tänavale esimesed viiekordsed majad. Viimased viiekordsed paneelmajad valmisid kaheksakümnendate lõpus looduslikult kaunisse paika Metsa tänavale. Turbasse kolisid elama paljud noored pered, sest Energoremondi tootmisbaas võimaldas koheselt ka oma töötajatele elamispinna ja lastele lasteaia koha. 1974.a. oktoobris valmis uus lasteaed. Asula rahvast teenindas oma juuksur ja kauplus. Kohapeal oli võimalik külastada kino. Endiselt oli kultuurielu aktiivne, külastati ühiselt Tallinnas ja väljaspool Tallinnat olevaid teatreid. Kultuurimajas tegutsesid mitmed ringid, kusjuures läbiaegade on populaarne olnud näitering. Suvel oli alati oodatuimaks majandite vahelised spordipäevad, mis toimusid Järveotsa järve ääres. Tol ajal aitas Turba kultuurielu organiseerimisel kaasa E. Katalsepp, kes leidis alati aega, et korraldada lastele huvitavaid karnevale ja sisustada jaaniõhtuid huvitavate mängudega, samuti pidamata ei jäänud ka ükski vastlapäev.
Tänases Turbas elab umbes 1300 inimest. Paljud on põliselanikud, aga suur osa elanikest on sisse rännanud. Säilinud on paljud traditsioonid- ikka tullakse kokku jaanipäeval, tulevad ka need, kes oma kodu mujale rajanud. Suvel tähistatakse alevi päeva erinevate spordivõistlustega ja õhtu lõppeb üllatusesinejaga. Kultuurielu edendab A. Kuusk. Paljud lapsed ja noored on leidnud endale mõne huvitava ringi, mis tegutseb kultuurimajas või koolimajas. Läbi aastate ja vahelduva eduga on armastatud Turbas pilli puhuda. Tegutsemas on noorte puhkpilli orkester "Nissi Trollid", mis loodi 1995.a. Eestvedajaks T. Sal– Saller. Edukalt tegutsevad ka lastekoor, juhendaja I. Jürisson ja naistekoor juhendajaks T. Kangron. Suureks sündmuseks meie asula rahvale oli 2004.a. väga pikka aega oodatud spordihoone avamine. Kooliõpilased said endale korraliku võimla ja kõigil alevi elanikel on võimalik käia jõusaalis ja nautida tervisetoa mõnusid. Arstiabi saab kohalik rahvas Turba ambulatooriumist. Asulal on väga hea ühendus Tallinnaga, kus paljud käivad tööl. Töö vähesus oma asula piires on meie rahvale üheks suuremaks probleemiks.
Muinsuskaitseinspektsiooni kaitsekohustuse teatisega nr. 725 2001.a. 3. oktoobrist on Ellamaa elektrijaama maht ja fassaadid tunnistatud kultuurimälestiseks ja kantud riikliku registrisse numbri 24651 all.
Turbast on saanud tänu tublidele ja aktiivsetele inimestele väike armas asula koos oma ajaloo ja kultuuriväärtustega.
Varsti tekkis Haapsalu- Tallinna raudtee 46. kilomeetrile rongide peatuskoht- teivasjaam. Algselt kandis peatus Sooniste nime. Sõidupileteid müüdi kõrval olevast majast, mis oli ehitatud raudtee töölistele. Jaamahoone ehitati 1926.aastal ja kandis nime Sooniste. Ümberkaudne raba oli suur- Nissist ja Lehetust Ellamaale, kuni Soonisteni välja. Rabast lõigati käsitsi ja mootorpressidega kütteturvast. Turba tootmine kasvas ja. turbatööstuse arenedes hakkas asula elanike arv suurenema. Töölisi lisandus juurde ning neile oli vaja elamiseks ehitada barakke. Petserimaalt asustati siia kanti elama nelikümmend vene perekonda. 1922. aastal avas E. Kaiu esimese poe, kus hiljem asusid ka kingsepp ja juuksur. Tänu suurenenud turba tootmisele tekkis vajadus ehitada elektrijõujaam. Ellamaa Elektrijaama kivimüüride ladumisel olid abiks kuulsad Petseri meistrid.. Jõujaam alustas oma tegevust 1923.aasta suvel ja ta nimetati Ellamaa Elektrijaamaks. Sel ajal ei olnud veel asula nimi Turba, vaid Ellamaa– Sooniste. Ellamaa turbatööstuse ja elektrijaama roll tollase Eesti majanduselus oli suur. Elektrijaam varustas osaliselt elektrivooluga Lääne – ja Kesk – Eesti tarbijaskonda ja oli tuntud üle Eesti. Kui algselt oli esimeseks ettevõtmiseks ainult kütteturba tootmine, siis sellele järgnes nüüd turbast elektrienergia saamine. 1923 aastal avatakse ka postiagentuur- see sündmus kajastus lehes „Vaba Maa” (16. 05. 1923).1932 aastal anti raudteejaamale nimeks Turba. Samal aastal sai ka postiagentuur nimeks Turba. Asula nimetati Turbaks alles 1938. aastal. Vabaaja veetmisvõimalused paranesid rahvamaja valmimisega aastal 1936. Rahvamaja ruumides alustas tööd esimene lasteaed. Rahvamajas olid lauluring, orkester, näitering ja ka naiste käsitööring. Käsitööringi kogunesid naised kaasas oma õmblusmasinad. Populaarsed olid spordiringi treeningud. Kultuurielu oli tollal küllaltki elav. Aktiivselt võeti osa erinevatest üritustest. Tihti võis ajalehtedes leida sõnumeid mitmesuguste kursuste kohta nagu näiteks aiandus – ja näitekunsti kursused. Samuti ka sõnumeid erinevate spordiürituste ja paljude teiste ühisettevõtmiste kohta. Korraldati isegi Miss Ellamaa valimised (:
Asula paistis silma ka oma heakorrastuse ja suurepärase haljastuse poolest. See leidis äramärkimist ajalehes Postimees (18.09.1928): "On turgutatud ilus park Ellamaa turbatööstuse juure, kus on 15 tõugu ilupuid".
Ära peab veel märkima, et asulal oli ka oma tuletõrjemeeskond- ja naiskond. 1936.a. 21.septembril külastas asulat seoses turbatööstuse ja elektrijaamaga riigivanem Konstantin Päts koos kaaskonnaga. Sinna kuulusid: kindral J. Laidoner, teedeminister O. Sternbeck, sotsiaalminister O. Kask, kohtuminister J. Müller, põllutööminister N. Talts, majandusminister K. Selter ja propagandajuht H .Odermaa. Kõrged külalised tutvusid tööga elektrijaamas ja turbatööstuses. Samuti külastati ka lasteaeda, mis tollal asus kohalikus rahvamajas .Oma tervituskõnes rõhutas riigivanem vajadust laiendada turba tootmist ja kogu maa elektrifitseerimist. Kiites saavutatut, ütles ta: "Siia on tekkinud meie väike Ameerika ." Peale ametliku vastuvõttu oli pidulik eine.
Kuigi asula oli eksisteerinud juba mitmeid aastaid, puudus veel oma kool. Lapsed said kooliharidust lähedalasuvates Nissi ja Ellamaa koolides. Esimene kool avati Turba asulas 1940.a. sügisel. Algselt oli kool kuue klassiline. Kuna puudusid oma ruumid, alustati õppetegevust praeguses Turba kultuurimajas. Avatud oli vaid kaks klassikomplekti (1. – 4.klassini ja 5. – 7. klassini). Tollal oli koolis õpilasi kuuekümne ringis. Õppetöö toimus rahvamaja saalis.1943.a. viidi kool üle turbatööliste suvebarakki. Päris oma koolihoone said Turba lapsed 1956.a. Kool avati pidulikult 1. septembril. Ära peab märkima ka seda, et kooli ehitajaks ja finantseerijaks oli Ellamaa Elektrijaam, tänu millele sai ka Turba alevis alguse lasteaiakultuur. Kuna koolis käis õpilasi ka kaugemalt, valmis internaadi hoone 1962.a. Praegu on see kasutusel algklasside majana. Aastal 2005 sügisel tähistaski Turba kool oma 65- ndat juubelit. Turba Gümnaasiumis õpib täna 249 last.
Linda Raudvee meenutab, et sõjaaastad ja sõjajärgne aeg asulas oli raske, nii nagu mujal Eestiski.1940.a. tuli sisse Punaarmee väeosa. Sõjavägi seadis end sisse praeguse Pargi tänava piirkonnas. 1941.a. laskis taganev Punaarmee väeosa elektrijaama osaliselt õhku. Kuna elektrijaama osatähtsus oli suur, hakati seda ka kohe taastama. 1944.a., Saksa vägede lahkumisel, jaamale mingeid purustusi ei tekitatud. Sõja lõppedes toodi Turbasse saksa sõjavangid. Nendele ehitati raba äärde elamiseks barakid, mis olid ümbritsetud traataiaga ja neid valvasid püssimehed. Sõjavange kasutati raba töödel ja ka ehitusel. Süüa oli vähe ja lastele ei jätkunud piima. Raha ei maksnud midagi, kui õnnestuski mõne loomapidaja käest piima saada, siis taheti vastutasuks ainult riideesemeid, mida aga nappis endalgi. Inimesed elasid ja olid hirmul, paljud kohalikud küüditati (intervjuu 1.04.06).
Elu läks asulas tasapisi edasi, lapsed käisid lasteaias ja koolis, vanemad tööl. Hakati üle saama rasketest sõja aastatest.
1956.a. alustas asulas tegevust söökla, mis tegutses pikka aega. Kahjuks on tänaseks söökla oma uksed sulgenud. Samuti on oma töö lõpetanud 1958.a. valminud leivatehas, mille päevane toodang oli tollal 3 tonni pagaritooteid. 1963- 1968a.a. ehitati Eesti Energoremondi Turba tootmisbaas. Sinna läksid tööle paljud endised elektrijaama töölised, sest jaam suleti aastal 1966.
Turbast oli kujunemas väike tööstusasula. Asula kasvas ja arenes jõudsalt, ehitati juurde uusi maju. Ajavahemikus 1968- 1980 a. kerkisid Pargi tänavale esimesed viiekordsed majad. Viimased viiekordsed paneelmajad valmisid kaheksakümnendate lõpus looduslikult kaunisse paika Metsa tänavale. Turbasse kolisid elama paljud noored pered, sest Energoremondi tootmisbaas võimaldas koheselt ka oma töötajatele elamispinna ja lastele lasteaia koha. 1974.a. oktoobris valmis uus lasteaed. Asula rahvast teenindas oma juuksur ja kauplus. Kohapeal oli võimalik külastada kino. Endiselt oli kultuurielu aktiivne, külastati ühiselt Tallinnas ja väljaspool Tallinnat olevaid teatreid. Kultuurimajas tegutsesid mitmed ringid, kusjuures läbiaegade on populaarne olnud näitering. Suvel oli alati oodatuimaks majandite vahelised spordipäevad, mis toimusid Järveotsa järve ääres. Tol ajal aitas Turba kultuurielu organiseerimisel kaasa E. Katalsepp, kes leidis alati aega, et korraldada lastele huvitavaid karnevale ja sisustada jaaniõhtuid huvitavate mängudega, samuti pidamata ei jäänud ka ükski vastlapäev.
Tänases Turbas elab umbes 1300 inimest. Paljud on põliselanikud, aga suur osa elanikest on sisse rännanud. Säilinud on paljud traditsioonid- ikka tullakse kokku jaanipäeval, tulevad ka need, kes oma kodu mujale rajanud. Suvel tähistatakse alevi päeva erinevate spordivõistlustega ja õhtu lõppeb üllatusesinejaga. Kultuurielu edendab A. Kuusk. Paljud lapsed ja noored on leidnud endale mõne huvitava ringi, mis tegutseb kultuurimajas või koolimajas. Läbi aastate ja vahelduva eduga on armastatud Turbas pilli puhuda. Tegutsemas on noorte puhkpilli orkester "Nissi Trollid", mis loodi 1995.a. Eestvedajaks T. Sal– Saller. Edukalt tegutsevad ka lastekoor, juhendaja I. Jürisson ja naistekoor juhendajaks T. Kangron. Suureks sündmuseks meie asula rahvale oli 2004.a. väga pikka aega oodatud spordihoone avamine. Kooliõpilased said endale korraliku võimla ja kõigil alevi elanikel on võimalik käia jõusaalis ja nautida tervisetoa mõnusid. Arstiabi saab kohalik rahvas Turba ambulatooriumist. Asulal on väga hea ühendus Tallinnaga, kus paljud käivad tööl. Töö vähesus oma asula piires on meie rahvale üheks suuremaks probleemiks.
Muinsuskaitseinspektsiooni kaitsekohustuse teatisega nr. 725 2001.a. 3. oktoobrist on Ellamaa elektrijaama maht ja fassaadid tunnistatud kultuurimälestiseks ja kantud riikliku registrisse numbri 24651 all.
Turbast on saanud tänu tublidele ja aktiivsetele inimestele väike armas asula koos oma ajaloo ja kultuuriväärtustega.
