|
Post by Lily Rosenfeld on Oct 18, 2009 17:27:06 GMT 3
Kell helises, kuulutades pika vahetunni algust ning enamus õpilased võtsid oma suuna söökla poole. Suurest kahepoolsest uksest sisse astudes, avastas Lily, et oli esimeste hulgas kohal. Naeratades tõstis tütarlaps endale kandikule portsu makarone, sinna kõrvale ka värsket salatit, paar leivaviilu ning klaasi segumahla, suundudes seejärel laua juurde, kus ta tavaliselt istus, potsatades enda väljakujunenud toolile istuma.
|
|
|
Post by Jonathan Warren on Oct 18, 2009 17:34:14 GMT 3
Jonathan sammus teiste järel söökla poole. Nooruk oli siin koolis uus ja ta ei teadnudki peaaegu kedagi. Ta läks ja tõstis kandikule kartulisalatit, ühe viilu leiba, ühe õuna ja klaasitäie õunamahla. Nüüd vaatas ta kanfik käes kohmetult ringi. Lõpuks läks ta ja kõndis ühe laua poole, kus istus üks tüdruk. "Eem, tere! Kas võib siia lauda istuda?" küsis Jonathan üpriski tagasihoidlikult.
|
|
|
Post by Lily Rosenfeld on Oct 18, 2009 17:41:08 GMT 3
Lily tõstis enda klaasi huultele ning rüüpas lonksu segumahla, hetkel kui üks kutt tema laua juures peatus. "Hei, muidugi," vastas tütarlaps sõbralikult naeratades ning ühe vaba tooli poole noogutades. "Uus siin?" uuris neitsik. See paistis olevat kutile ilmselgelt näkku kirjutatud ning neidis polnud teda ka varem kusagil kohanud. "Tuttav tunne. Ma kolisin siia üle-eelmisel aastal, kuid ringkond on vinge ja sisse elamine läheb ruttu," rääkis Lil naeratades ning ennast veidike mugavamalt istuma seades. "Lysandra Rosenfeld, kuid ütle Lily," lisas Sannie ennast tutvustades.
|
|
|
Post by Jonathan Warren on Oct 18, 2009 17:47:05 GMT 3
Jon naeratas tänulikult ja istus tüdruku parema käe poole. "Olen küll," tunnistas ta muigega ja pistis ühe kahvlitäie salatit suhu. "Seda on tore teada," sõnas ta naeratades. Ta lasi korra pilgul üle söökla rännata ja jõi lonksu mahla. "Meeldiv. Jonathan Warren, võib öelda Jonny," tutvustas noormees ka end ja pistis uue kahvlitäie salatit suhu.
|
|
|
Post by Lily Rosenfeld on Oct 18, 2009 17:52:36 GMT 3
"Warren?" kordas Andra uudishimulikult. Ka eesnimi tõmbas tüdruku tähelepanu. Kumbki ei kõlanud just kuigivõrd eesti päraselt. "Oled sa kuidagi suguluses mõne iirlase, waleslase, briti või kellelgagi kusagilt sealt kandist?" uuris neitsik, kuid hammustas siis kiirelt endale keelde. Ta oli uudishimulik, kuid samas ei tahtnud tüdruk end liialt teiste asjadesse pista.
|
|
|
Post by Jonathan Warren on Oct 18, 2009 18:13:48 GMT 3
"Mu isa on inglane," lausus Jonathan oma endise kohmekusega. "Ega ka Rosenfeld ei tundu just väga Eesti pärane olevat," avaldas nooruk arvamust ja pistis veel salatit suhu. Ta pidi tõdema, et see salat oli ikka päris hea.
|
|
|
Post by Lily Rosenfeld on Oct 18, 2009 18:20:26 GMT 3
"Ahah, ma ei pannudki väga mööda," märkis Lily naeratades ning torkas mõned makaronid kahvli otsa ja pistis need suhu. Kuuldes Johnny sõnu, noogutas tütarlaps kergelt. "Jep, mu isapoolne vanaisa oli sakslane. Rosenfeld on eestikeeles Roosipõld," märkis Sandra naeratades ning murdis ühe leivaviilu küljest tükikese.
|
|
|
Post by Jonathan Warren on Oct 18, 2009 18:25:36 GMT 3
"Sul on ilus nimi.. Su mõlemad nimed on ilusad," tunnistas Jonathan ja naeratas. Ta jõi natuke mahla. "Millega sa üldse tegeled?" küsis noormees ja pistis seejärel natuke salatit suhu.
|
|
|
Post by Lily Rosenfeld on Oct 18, 2009 18:34:20 GMT 3
"Oh, aitäh," sõnas Lily naeratades tänulikult ning pistis ühe kurgiviilu suhu. "Um, kergejõustikuga peamiselt. Ja muusikakooliga," vastas tütarlaps, olles enda suu tühjaks mälunud. "Sa ise?" küsis neitsik vastu, nii lihtsalt vestluse arendamise, kui ka uudishimu pärast.
|
|
|
Post by Jonathan Warren on Oct 18, 2009 19:20:20 GMT 3
Jonathan muigas. "Siin on mingid ringid ka siis või?" küsis nooruk. Küsimuse peale jäi ta veidi mõtlikuks. "Mängin kahte pilli, ujun, tantsin, joonistan. Mitte midagi erilist seega," vastas Jonathan ja hammustas leivast tükikese.
|
|
|
Post by Lily Rosenfeld on Oct 18, 2009 19:41:40 GMT 3
Sandra turtsatas. "Jup. Siin on kergejõustiku ja korvpalli trennid, muusikakool on postkontori teisel korrusel ning siis on veel kunstiring ja näitlemine," vastas tütarlaps lõbusalt, kiirelt käega läbi enda lokkis juuste viies ning kahvliga makaronide sees sonkides.
|
|
|
Post by Jonathan Warren on Oct 18, 2009 20:04:24 GMT 3
"Tore, peaks end millesegi kirja panema," lausus Jonathan ja naeratas taaskord oma säravat naeratust. Noormees pistis jälle salatit suhu ja mälus seda siis.
|
|
|
Post by Lily Rosenfeld on Oct 18, 2009 20:14:24 GMT 3
Lily noogutas kergelt. "See oleks suurepärane võimalus sisse elamiseks. Tead, huvikaaslased ja nii, teevad asja alati lihtsamaks," märkis tütarlaps naeratades. "Muide.. mida sa tantsid?" uuris Lil huvitunult, pead veidi viltu kallutades.
|
|
|
Post by Jonathan Warren on Oct 18, 2009 20:58:49 GMT 3
"Õõõmn, suht kõike, aga mitte riverdance'i, kuna see klõbistamine muutub suht närvidele käivaks," lausus Jonathan. See oli tõsi. Seal pidi ju hullult klõbistama ja varem või hiljem võis see tõesti hulluks ajada.
|
|
|
Post by Lily Rosenfeld on Oct 18, 2009 21:02:17 GMT 3
Andra oleks endale peaaegu levatüki kurku tõmmanud, kuid neelas selle siis kiirelt alla, ise samas itsitamist tagasi hoides. "Jah, see on tõesti kohutavalt närvidele käiv. Mu kümne aastane sugulane.. tema lausa armastab seda. Kohutav," rääkis tütarlaps vaikselt naerdes.
|
|